Vooluveekogumite hüdromorfoloogiline analüüs

Analüüs koostati 644 kehtivale ja 636 uuele veekogumile, mis märtsis 2019 Veemajanduskava 2021-2027 osana avalikustamisele tulevad. Hinnang anti viie palli skaalas, kus 1 tähistas kõige väiksemat mõju ja 5 kõige tugevamat mõju.  Analüüsi tulemuste kohaselt avaldub 188 uuele kogumile 636st hinnanguliselt tugev hüdromorfoloogiline mõju. Samas, tuginedes viimse 10 a. seire tulemustele on 43% tugeva hüdromorfoloogilise mõjuga looduslikest kogumitest heas seisundis ehk hüdromorfoloogiline koormus ei ole avaldanud olulist mõju kogumi seisundile. 35% seiratud looduslike kogumite ja  41% kõigi looduslike kogumite puhul võib aga kogumi mitte hea seisundi põhjuseid otsida kogumi hüdromorfoloogias. Toodud arvud korreleeruvad hästi Euroopa keskmisega.

Analüüsi tulemused kinnitavad mõningast seosest paisude arvu ja seisundi vahel ja tugevast seost  olulise veekasutuse ja seisundi vahel. 55% kogumitest, millele paisude mõju oli väike  või keskmine, olid heas või väga heas seisundis. Olulise paisude mõjuga kogumitest oli heas seisundis 23% kogumitest. 62% kogumitest, kus paisud puudusid või ei olnud need teadaolevalt ületamatud, olid heas seisundis, samas kui tugeva ületamatute või raskesti ületatavate paisude mõjuga kogumitest oli seisund hea 33% kogumites. Tugeva veekasutuse mõjuga kogumeid oli vähe (5 tk – Jägala_2, Rannapungerja_2, Narva_2, Toolse ja Poruni). Need viis kogumit on aastaid ka mitte heas (kesine, halb, väga halb)  seisundis. Vähemalt paari vooluveekogumi puhul ei saa siiski välistada ka paisudest tulenevat hüdromorfoloogilist mõju.

Ehk mõnevõrra üllatuslikult, ei ole ka halb morfoloogiline ja eesvooluga kattuvuse hinnang seostatav mitte hea kogumi seisundiga, pigem isegi vastupidi.  Põhjendada võiks seda ehk sellega, et eesvoolude puhastamisega kaasnev mõju on pigem lühiajaline ning vähene looklevus ei pruugi viidata veekogu sirgendamisele, vaid tavapärasest suuremale langule, mis kogumi hea seisundi säilitamist silmas pidades on pigem kasulik. Tuginedes viimase 10 a. seire andmetele on  u. poolte kogumite seisund hea, millel morfoloogia ja/või eesvooluga kattuvuse hinnang viitab olulisele hüdromorfoloogilisele koormusele.

Koos kogumite hüdromorfoloogiliste hinnangutega esitati Keskkonnaministeeriumile nimekiri kogumitest, kus tasuks täiendavalt analüüsida kogumi kategooria muutmist looduslikust tugevasti muudetuks või vastupidi. Tugevasti muudetuks saab nimetada kogumi, mida on füüsilist oluliselt muudetud, kus seetõttu on elustiku seisund mitte hea ja kus puuduvad mõistlikud lahendused kogumi hea seisundi saavutamiseks. Kogumi tugevasti muudetuks  nimetamine võimaldab alandada elustiku eesmärke, mis on tundlikud kogumi füüsilisele muutmisele.

Tuginedes töö tulemustele ja 2017. seisundi hinnangutele on täna 18 tugevasti muudetuks nimetatud veekogumit, mille mitte head seisundit ei tohiks seostada hüdromorfoloogiaga ja põhjuseid tuleks meetmete kavandamiseks otsida mujalt. 31 kogumis saaks aga seisundi hinnangu tuginedes hüdromorfoloogilise hindamise tulemustele tõsta kesisest heaks.

Kogumite hüdrmorfoloogilise seisundi hindamisel tugineti 2014. aastal TTÜ poolt välja töötatud metoodikale, mida käesoleva töö raames Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi koostöös täiendati. Hüdromorfoloogilise hinnangu andmisel oli aluseks kaheksa kvaliteedinäitajat (veevõtt, veeheide, paisude mõju veerežiimile, eesvoolude kattuvus kogumiga, ületamatud ja raskesti ületatavad paisud, looklevus, lammi mõju ja maakate veekaitsevööndis, mis jagati nelja kvaliteedielemendi vahel (veekasutus, äravoolu looduslikkus, tõkestamatus ja morfoloogia). Kvaliteedielementide  hinnangud (va morfoloogia) ja hüdromorfoloogia hinnang saadi tuginedes halvemale näitajale. Kasutatud lähenemist võib pidada maksimaalselt rangeks lähenemiseks, mis eeldatavasti pigem ülehindab kui alahindab hüdromorfoloogilise koormuse mõju.